Tehniline sukeldumine

Mõned vastaksid selliselt, et tehniline sukeldumine on tavapärase hobisukeldumise piiridest väljaspool toimuv sukeldumine. Hobisukeldumiseks peetakse sukeldumisringkondades üldiselt sukeldumist kuni 40 meetri sügavusse ja selliselt, et loomulik valgus alati näha oleks kui kuhugi sisse lähed. Muuhulgas, mõni aeg tagasi loeti ka rikastatud õhu (EANx) kasutamist tehniliseks sukeldumiseks. Tänasel hetkel on EANx laialt kasutatav. Sama kehtib ka varustuse kohta. Kui mõni aeg tagasi olid nn tiibvestid üksnes tehnilistel sukeldujatel, siis käesoleval hetkel on „tiivad“ laialdaselt kasutusel. Hobisukelduja varustusest rääkides käib jutt konfiguratsioonist üks balloon, üks regulaator ja vest.

Tehniline sukeldumine tähendab muuhulgas ka sukeldumist sügavamale kui 40 meetrit, kohustuslike dekompressioonipeatusi tõusmisel pinnale, sukeldumist ilma otsetõusu võimaluseta veepinnale, kiirendatud dekompressiooni gaasivahetusega ning hingamisgaaside vahetamist vee all jpm. Tehnilise sukeldumise mõiste võiks kokku võtta järgmiselt: tehniline sukeldumine on teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum, mis tagab sukeldumise turvalisuse.

Tehniline sukeldumine on siiski kogu sukeldumismaastikul suhteliselt väike osa, mis on väljapaistev oma kõlavate saavutuste tõttu. Samuti saab väita, et tehniline sukeldumine on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning üle maailma on lisandunud uusi sukeldujaid, kes on pühendunud tehnilisele sukeldumisele – mis on nende hobiks!

On selge, et tehniline sukeldumine pole kõigi jaoks. Kõik ei pea sellele teele asuma. Tehniline sukeldumine eeldab pühendumist, head füüsilist vormi ja õiget suhtumist. Kuivõrd tehnilise sukeldumise sügavuse lähevad tõenäoliselt üle hobisukeldumise 40 meetri piiri on oluline distsipliin ja reeglitest kinnipidamine. Sügavuste alistamine toimub samm sammult, sõltuvalt sukelduja ettevalmistusest ja kogemustest.

Tehnilises sukeldumises ei kasutata hingamiseks ainult õhku. Lisaks õhule kasutatakse erinevate gaaside segusid. Näiteks trimix (hapniku, lämmastiku, heeliumi segu), heliox (heeliumi ja hapniku segu), heliair (heeliumi ja õhu segu), EANx (sh kangem kui 40%) rääkimata. Missugust hingamissegu parasjagu kasutatakse, sõltub konkreetsest sukeldumisest. Sügavustega kaasnevad kohustuslikud dekompressioonipeatused, kus kasutatakse hingamissegusid, et optimeerida dekompressiooniks kuluvat aega. Üldjuhul on tegemist erinevate EANx hingamissegudega kuni 100%lise hapnikuni.

Varustus, mida tehnilises sukeldumises kasutatakse erineb tavapärasest varustusest ja sõltub eelkõige sukeldumise eesmärgist. Standardiks on saanud rakmetega metallplaati ja sellele kinnitatud sobiva tõstejõuga „tiib“, mis on dubleeritud st, et lisaks on tõstekott ja/või kuiv ülikond. Regulaatorid on dubleeritud ja nende koostamise skeem on ka tavapärasest erinev.

Kui hakkasid nüüd arvama, et tehniline sukeldumine on sinu jaoks – mõtle hoolega, kas Sul on piisavalt aega, et pühenduda? Äkki siiski pole?

Kui nüüd ka vastuseks JAH! said, siis alusta enese koolitamisega. Teadmised ja oskused on vundament, millele ehitada üle rikkalik kogemuste pagas. Sukeldumine on praktiline ala, kirjutuslaua taga heaks sukeldujaks ei saa!

[eventslist type=”cardExpand” width=”900″ categories=”5″ events=”upcoming”]