Merevesi Eestis on vähesoolane ja vähese läbipaistvusega. Heaks nähtavuseks loetakse juba 10 m, tavaline on 3-5 m nähtavust. Vahetevahel saab põhjakihis näha isegi 15 m kaugusele, kuid siis on vee temperatuur külm – vaid 3-7 kraadi. Nähtavus on parem varakevadel ja sügisel, suvel mikroorganismid paljunevad ja vesi hakkab “õitsema”.
- Vrakk “Bungsberg” – sügavus 38 meetrit
- Vrakk “Jaen Teär” – sügavus 39 meetrit NB! Muinsuskaitsealune vrakk – sukeldumine erilubadega!
- Vrakk “Christine” – sügavus 27 meetrit
- Vrakk “Raa”/”Polaris” – sügavus 26 meetrit
- Vrakk ”Riksens Ständer” NB! Muinsuskaitsealune vrakk – sukeldumine erilubadega!
- Vrakk “Heino” – sügavus 15 meetrit
- Vrakk “Tutti” – sügavus 16 meetrit
- Vrakk “Vanja” – sügavus 18 meetrit
- Vrakk “Iljusha” – sügavus 15 meetrit
- Vrakk ”Aegna” – sügavus kuni 6 meetrit
- Merekindlus “Tsitadell” – sügavus kuni 11 m NB! Muinsuskaitsealune objekt – sukeldumine erilubadega!
- nn. Kuulimuna – sügavus kuni 9 meetrit
- Merivälja muul
Saaremaa on Eesti suurim saar. Ta ulatus idast läände on 98 km, põhjast lõunasse 49 km, pindala 2714 ruukilommetrit. Saaremaad ümbritseb suur hulk väiksemaid saari, laidusid ja rahusid, mille arv ulatub üle 500, kuid see arv on muutuv. Merest kerkib järjest uusi saarekesi, enamasti on need väga väikesed, paljud ainult lindude pesitsuspaigad.
Suuremad Saaremaa kaaslased on Muhu (200 ruutkilomeetrit), Abruka (10,6 ruutkilomeetrit) ja Vilsandi (8,9 ruutkilomeetrit). Igaühel neist on oma väikesed naabrid: Muhul – Keinastu, Kessulaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid; Abrukal – Vahase saar, Linnusita saar ja Kasselaid; Vilsandil – Vaikad ja mitmed pangad. Pindalalt ei anna need saared Saaremaale palju juurde, venitavad aga hästi pikaks Saaremaa rannajoone, mille pikkus on ligi 1300 km.
Rannajoon on mitmekesine, vahelduv ja ilus. Siin on järske merre langevaid panku (eriti Saaremaa ja Muhu põhjarannikul), madalaid puhtaid liivarandu (Sõrves, Soela väina ääres), kõrgeid, otse vette laskuvaid luiteid (Järvel), eriti rohkesti aga maalilisi kivirikkaid rannakääre ja lahtesid kaugele merre ulatuvate poolsaare ja neemede-maaninadega.
- Panga pank
- Vrakk ”Stag”
- Vrakk “Metallist”
- Mohni saar ja selle ümbrus
- Vrakk “Rasma”
- Vrakk “Fomalhaut”- Muinsuskaitsealune vrakk – sukeldumine erilubadega!
- Vrakk ”Kihelkonna” – Muinsuskaitsealune vrakk – sukeldumine erilubadega!
- Vrakk “T-32″
- Vrakk “Viina Kuningas”
- Osmussaare ümbrus
- Neugrundi meteoriidikraater
- Vrakk “Schleswig-Holstein” – Muinsuskaitsealune vrakk – sukeldumine erilubadega!
- Vrakk ”Dago” – Muinsuskaitsealune vrakk – sukeldumine erilubadega!
- Vrakk “Jossif Stalin”
- Nabe saare ümbrus
- Lohusalu madal
- Suurupi madal
- Pakri paeastangud
Hiiumaa rannajoon on väga hästi liigestunud. Rohkesti esineb poolsaari, neist suuremad on Kõpu ja Tahkuna, aga väga palju on ka väiksemaid, nagu Riidma, Rambi ja Ninametsa loodeosas, Sarve, Õunaku ja Salinõmme kagurannikul. Liigestatuse tõttu on rannajoon üsna pikk – umbes 300 km. Poolsaarte kaenaldesse jääb arvukalt lahti. Suuremad neist on Mardihansu lääne-, Luidja ja Reigi loode-, Tareste põhja- ning Jausa, Käina, Vaemla, Õunaku ja Soonlepa kagurannikul.
- Vrakk ”Vest” – Muinsuskaitsealune vrakk – sukeldumine erilubadega!
- Vrakk ”Ujuvdok”
- Vrakk ”Skiv”
- Vrakk ”Liisa”
- Vrakk ”Krimulda“ – Muinsuskaitsealune vrakk – sukeldumine erilubadega!
- Vrakk ”Linnea” – Muinsuskaitsealune vrakk – sukeldumine erilubadega!
- Vrakk ”Ilja Muromets”
